Naftatorustiku lekete seire-, häire- ja asukohasüsteem koosneb põhiliselt kolmest osast: andmehõivesüsteemist, andmesidesüsteemist ning tsentraalsest analüüsi- ja töötlussüsteemist.
1. Andmehõivesüsteem. Andmehõivesüsteemid paigaldatakse nii pea- (väljund-) kui ka taga- (vastuvõtu-) jaamadesse, et kiiresti koguda ja eeltöötleda rõhu, voolukiiruse ja temperatuuri andmeid vastavalt peajaama väljalaskeava ja tagajaama sisselaskeava juures. Rõhu, voolukiiruse ja temperatuuri andmed tagajaama sisselaskeava juures pärast kiiret kogumist ja eeltöötlust tihendatakse ja pakitakse, enne kui need saadetakse sidesüsteemi kaudu analüüsimiseks ja töötlemiseks terminali töötlemissüsteemi. Andmete hankimine peab olema kiire{4}}ja täpne. Igat tüüpi töötlemisseadmetel peab olema tugev töötlemisvõimsus, hea stabiilsus, tugev reaalajas-jõudlus, väike triiv ja võime töötada pidevalt suurel kiirusel. Vajadusel saab töötlemiseks pakkida mitu andmekomplekti, kuid tuleb tagada andmete sünkroniseerimine pea- ja tagajaamade vahel. Seda on võimalik saavutada GPS-i aja sünkroonimise ja andmete ajatemplite lisamisega.
2. Andmesidesüsteem: süsteem kasutab juhtmega, traadita ja võrgu sidemeetodeid. Nii pea- kui ka tagajaamadesse on paigaldatud sideseadmed, et võimaldada nende vahel andmevahetust. Ühe torujuhtme puhul saab tagajaam edastada eeltöödeldud andmed andmehõivesüsteemist sideseadmete kaudu peajaama terminali analüüsi- ja töötlemissüsteemi. Sidesüsteem peaks tagama minimaalse latentsuse, tavaliselt alla 50 ms.
3. Terminali analüüsi- ja töötlemissüsteem: see süsteem analüüsib, arvutab ja töötleb esimesest ja viimasest jaamast saadud andmeid, et määrata kindlaks lekkeaeg, asukoht ja kogus ning väljastab heli- ja visuaalhäireid 90 sekundi jooksul. Süsteemil peaks olema kasutajasõbralik-liides ning see peaks kuvama reaalajas-rõhu- ja voolukiiruse kõveraid ning andmeid jälgitava toruosa kohta.
